Estonia profile

Overview

2018. aastal oli energia lõpptarbimine Eestis 2,87 Mtoe. Suurima energiatarbimisega elamumajanduse sektori osakaal kogu energia lõpptarbimises on alates 2000. aastast vähenenud 5,7 protsendipunkti võrra - 39% -lt 33% -ni. Tööstus vähendas oma osa 6,8% võrra - 24% -lt 2000. aastal 17% -ni 2018. aastal. Samal perioodil suurenes transpordisektori osa umbes 5,7% ning tertsiaarsektori ja põllumajanduse osakaal vastavalt 4,9 ja 1,9%. 2018. aastal oli energia lõpptarbimine umbes 19% suurem kui 2000. aastal.

Lõpptarbimise energiatõhusus, mõõdetuna ODEXi abil, paranes aastatel 2000-2018 keskmiselt 1,9% aastas. Tööstuses on energiatõhususe suurenemise tempo püsinud stabiilsena (umbes 4,7% aastas alates 2000.) ja transpordis umbes 1,2% aastas. Teistes sektorites oli energiatõhususe paranemine madalam: majapidamiste puhul 1,1% aastas ja teenuste puhul 0,5% aastas.

Energiatõhususe osas on Eesti seadnud eesmärgiks aastaks 2020 säilitamise energia lõpptarbimine 2010. aasta tasemel (ligikaudu 2,91 Mtoe). Aastal 2018 oli energia lõpptarbimine aga 2,87 Mtoe, olles seega suurenenud ligikaudu 1.1%. Praegune lõpptarbimise tase ja prognoosid järgmiseks kümneks aastaks näitavad, et suurimad võimalused elektri, mootori- ja muude kütuste säästmiseks energiatõhususe tõstmise kaudu on kodumajapidamiste, tööstuse ja transpordi sektorites. Uues energiamajanduse arengukavas ENMAK 2030+ on valitsus seadnud eesmärgiks hoida energia lõpptarbimist alla 2,75 Mtoe tasemel aastani 2030. Lõpptarbimise hoidmine 2010. aasta tasemel eeldab energiasäästu suurendamist pea kõikides sektorites, millest olulisemad on kodumajapidamised, tööstus, transport ja avalik sektor. Jätkata tuleb hoonete energiasäästu investeeringutega, samuti on oluline avaliku sektori eeskuju hoonete haldamisel ning rajamisel. Horisontaalselt kõikide sektorite energiasäästule aitab kaasa intelligentse elektrivõrgu arendamise kaudu elektritarbimise juhtimise võimekuse tõstmine Eestis. Targa võrgu väljaarendamine võimaldab vähendada energiakadusid energiaülekandel, optimeerida energiatootmist ja arendada hajusat tootmist ning võrku ühendada suuremat taastuvenergia hulka. Täienenud funktsionaalsus elektrivõrgus võimaldab välja arendada uusi innovaatilisi teenuseid kõigile elektritarbijatele.

Buildings

2018. aastal moodustas eluruumide kütmine 59%, kuuma tarbevee valmistamine 16%, toidu valmistamine 17% ja elektriseadmete kasutamine 9% kogu elamumajanduses tarbitud energiast. Kuigi elektriseadmete poolt tarbitud energia suurenes vaadeldud ajaperioodil ligikaudu 0,4% ja toiduvalmistamiseks tarbitud energia 4,2% ja kuuma vee valmistamine 1,4% vähenes samal ajal eluruumide kütteks tarbitud energia ligikaudu 6%. Kokku suurenes, vaatamata erinevate energiasäästumeetmete kasutuselevõtuga, elamumajanduse energia tarbimine aastatel 2000-2018 ligikaudu 3,5%. Eluruumide kütmise energiavajadus vähenes aga 18,23 toe/m2 2000. aastal 14,42 toe/m2 2018. aastal.

2018. aastal oli elamumajanduse energiatarbimine ligikaudu 0,015 miljoni toe võrra suurem kui 2000. aastal. Kõige rohkem aitasid energia tarbimist vähendada elamutes rakendatud energiasäästu meetmed (energiasääst kokku umbes 0,20 miljonit toe-d) ja lisaks kliima (energiasääst ligikaudu 0,013 miljonit toe-d). Samas aga muud tegurid (rohkem eluruume, elustiili muutused, rohkem elektriseadmeid, suuremad kodud, jne) on aga kahjuks suurendanud elamumajanduse energiatarbimist.

Elektri tarbimine töötaja kohta on perioodil 2000-2018 aastast kasvanud kokku 63% ehk ligikaudu 3,7% aastas. Põhjuseks on konditsioneeridega uute hoonete kasutuselevõtt ja muude elektriseadmete laiem kasutamine. Energia lõpptarbimine on teenindussektoris alates 2008. aastast olnud suhteliselt stabiilne, järgides sama suundumust kui töötajate arv.

Pikka aega olid riiklikud hoonete energiatõhususe meetmed suunatud põhiliselt elamusektorile. Olukord muutus 2010. aastal kui nn rohelise investeerimisskeemi raames hakati rahastama ka avaliku sektori hoonete muutmist energiatõhusamaks, kasutades selleks KHG heitkoguse kvootide (AAU) müügist saadud vahendeid. Valitsuse tegevuskavades on rõhutatud, et avaliku sektori energiatarve nõuab teravdatud tähelepanu, kuivõrd avaliku sektori käitumine peab andma eeskuju ülejäänud sektoritele. Samal ajal on kavas jätkata elamute energiakasutuse tõhustamist, otsides võimalusi ka pereelamute olukorra parendamiseks. Kaugküttesüsteemidesse tehtavatele investeeringutele saab taotleda riigi toetust. Kõik omavalitsused, kes koostavad kohaliku energiamajanduse arengukava saavad samuti taotleda riigipoolset toetust. Kavas on vajadusel anda toetust ka lokaalsele küttele kui selle arendamine, alternatiivina kaugküttele, end majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt õigustab.

Transport

Maanteetransport moodustas 2018. aastal 97,2% kogu transpordisektori energiatarbimisest. Võrreldes 2000. aastaga on maanteetranspordi osatähtsus kogu transpordisektoris kasvanud umbes 6,8%. Raudteetranspordi osakaal on vähenenud 8,1% -lt 2000. aastal 1,9% -ni 2018. aastal. Õhutranspordi osakaal on jäänud samaks 0,2% ja veetranspordi osakaal on vähenenud (0,5%).

Bussiettevõtete reisijateveo maht suurenes 2018. aastal 6% ja raudteetranspordi ettevõtete sõitjakäive võrreldes 2000. aastaga 48%. Reisijateveo maht eraautoga moodustas ligikaudu 13  miljardit sõitjakilomeetrit, mis on 95% suurem kui 2000. aastal . See suurenemine on peamiselt tingitud autode arvu suurenemisest.

Kaubavedu raudteedel on drastiliselt vähenenud – 8,1 miljonilt tkm-lt 2000. aastal 2,6 miljoni tkm-ni 2018. aastal. Eesti maanteetranspordiettevõtete poolt veetud kaubakogused on aga samal perioodil peaaegu kahekordistunud – 5,8 miljonilt tkm 2018. aastal vs 3,9 miljoni tkm 2000. aastal. Maanteetranspordi suur osakaal kogu kaubaveos on suundumus, mis läheb vastuollu poliitikakujundajate ootustega. Kaubavedu rannikul ja siseveekogudel ei ole Eestis märkimisväärne.

Võrreldes 2000. aastaga on Eesti transpordisektori energiatarbimine suurenenud 2018. aastal ligikaudu 56%. See suundumus tuleneb asjaolust, et reisijateveo suurenemise mõju (reisijatevedu sõiduautodega on võrreldes 2000. aastaga peaaegu kahekordistunud, suurenemine peaaegu 6,34 miljoni toe võrra) ja muud struktuurimuutused (kaubavedu teedel kasvas ligikaudu 1,85 miljardi toe võrra) ületasid energiasäästu (- 0,12 mln toe).

Praeguse ajani mõjutatakse energiakasutust transpordis põhiliselt kütuste aktsiisimaksude abil. Aktsiismäärasid on viimase 17 aasta jooksul tõstetud kümnel korral. Valitsus on otsustanud soodustada väiksema keskkonnamõjuga ja madalama energiakuluga autode kasutuselevõttu. Seni rahastati energiatõhususe projekte energiasektoris põhiliselt nn rohelise investeerimisskeemi raames. Edaspidi kavatsetakse transpordi energiakasutust ohjata läbi kolme tegutsemissuuna: • transpordivajaduse vähendamine, sh kaubavedude efektiivsemaks ning keskkonnasäästlikumaks muutmine ja sundliikumist vähendavad planeeringud, • ühistranspordi kasutuse suurendamine ja • sõidukite ökonoomsuse suurendamine.

Industry

Tööstussektori energiatarbimine on aastatel 2000-2018 märkimisväärselt vähenenud, ligikaudu 0,9% võrra aastas. Ligikaudu kolmandiku tööstussektori energiatarbest tarbivad energiamahukad tööstusharud – mittemetalsete mineraalide tööstus ja paberitööstus. Ülejäänud energiamahukate tööstusharude (keemiatööstus, värvilised metallid ja teras) osatähtsus Eesti töötlevas tööstuses on väike. Eesti jaoks olulisemad tööstusharud (metsa- ja toiduainete tööstus) on muude harude all.

Eestis on kõige energiamahukamad tööstusharud tsemendi- ja paberitööstus. Tsemendiühiku tootmiseks vajaliku energia tarbimine vähenes ligikaudu 2,4% aastas, sama trend on ka paberi tootmisel ja teraseühiku tootmiseks vajalik energiakulu vähenes ca 2,1% aastas. Raua ja terase osakaal kogu töötleva tööstuse energiatarbes on marginaalne.

Alates 2000. aastast rakendatud energiasäästu meetmed (-0,51 miljonit toe-d) ja mõningad struktuurimuutused (-0,21 miljonit toe-d) on kaasa toonud tööstuse energiatarbimise vähenemise kokku ligikaudu 0,083 miljonit toe-d. Rakendati ka mõningaid teisi energiasäästu vähendavaid meetmeid. Samal ajal  suurenes tootmistegevus töötleva tööstuse, eriti puidu- ja toiduainetööstuses (+0,59 miljonit toe-d). Energiasääst on oodatust  madalam, kuna 2009. aastal alanud majanduskriisi tõttu on uuenduste tase olnud madalam.  Selle tulemusel on energiatarbimine ajavahemikul 2000-2018 vähenenud 0,083 Mtoe võrra.

Tööstuses on täna hinnanguliselt 30%-line soojuse ja 10%-line elektri kokkuhoiu potentsiaal, mille saavutamine eeldab nii tehnoloogia uuendamist kui teadlikkuse kasvu, mis peaksid soodustama innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu. Kliimapoliitika kontekstis on oluline keskenduda KHG kauplemissüsteemi väliste sektorite energia- ja ressursisäästu edendamisele. Seetõttu on käivitatud tööstusettevõtetele suunatud energia- ja ressursitõhususe meede, mis on mõeldud ressursi- ja energiasäästuvõimalustest teavitamiseks ning süsteemse ressursikasutuse analüüsi ja vastavate investeeringute soodustamiseks. Investeeringute eesmärk on vähendada ühe toodangu ühiku kohta kuluva ressursi kogust ja suurendada Eesti ressursitootlikkust.