Overview

2015. aastal moodustas energia lõpptarbimine Eestis ligikaudu 2,72 miljonit toe’d. Võrreldes 2000. aastaga suurenes lõpptarbimine ligikaudu 12%. Muutunud on aga erinevate tööstusharude energiatarbimise  osakaalud  lõpptarbimises. Kui 2000 aastal tarbis kodumajapidamise sektor ligikaudu 38% kogu energia lõpptarbimisest, siis 2015. aastal vaid 32%. Tööstuse osakaal on vähenenud 24%-lt 19 %-le. Samal perioodil suurenes aga transpordi osakaal 6% ja põllumajanduse ning teenindussektori osakaal 3% energia lõpptarbimises. 

Figure 1: Final energy consumption by sector (normal climate)

Source: ODYSSEE

Lõpptarbimise energiatõhusus, mõõdetuna ODEXi abil, paranes aastatel 2000-2015 keskmiselt 0,1% aastas. Tööstuses on energiatõhususe suurenemise tempo püsinud stabiilsena (umbes 4,8% aastas alates 2000. a) ja elamumajanduses umbes 1,4% aastas. Ülejäänud lõpptarbijate jaoks on energiatõhususe indeksi paranemine olnud marginaalne.

Figure 2: Technical Energy Efficiency Index

Source: ODYSSEE

Energiatõhususe osas on Eesti seadnud eesmärgiks aastaks 2020 säilitamise energia lõpptarbimine 2010. aasta tasemel (ligikaudu 2,82 Mtoe). Aastal 2015 oli energia lõpptarbimine 2,75 Mtoe, olles seega vähenenud ligikaudu 3%. Praegune lõpptarbimise tase ja prognoosid järgmiseks kümneks aastaks näitavad, et suurimad võimalused elektri, mootori- ja muude kütuste säästmiseks energiatõhususe tõstmise kaudu on kodumajapidamiste, tööstuse ja transpordi sektorites. Uues energiamajanduse arengukavas ENMAK 2030+ on valitsus seadnud eesmärgiks hoida energia lõpptarbimist alla 2,75 Mtoe tasemel aastani 2030. Lõpptarbimise hoidmine 2010. aasta tasemel eeldab energiasäästu suurendamist pea kõikides sektorites, millest olulisemad on kodumajapidamised, tööstus, transport ja avalik sektor. Jätkata tuleb hoonete energiasäästu investeeringutega, samuti on oluline avaliku sektori eeskuju hoonete haldamisel ning rajamisel. Horisontaalselt kõikide sektorite energiasäästule aitab kaasa intelligentse elektrivõrgu arendamise kaudu elektritarbimise juhtimise võimekuse tõstmine Eestis. Targa võrgu väljaarendamine võimaldab vähendada energiakadusid energiaülekandel, optimeerida energiatootmist ja arendada hajusat tootmist ning võrku ühendada suuremat taastuvenergia hulka. Täienenud funktsionaalsus elektrivõrgus võimaldab välja arendada uusi innovaatilisi teenuseid kõigile elektritarbijatele.

Table 1: Sample of cross-cutting measures

MeasuresNEEAP measuresDescriptionExpected savings, impact evaluationMore information available
Energiamajanduse korralduse seadusyesSeaduses sätestatakse abinõud riikliku energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks ja nõuded energiatõhususe parandamiseks ja nimetatakse selleks kohustatud osapooled nii avalikus kui ka erasektorisSeadus on alusdokumendiks alamastme õigusaktidele, mis on suunatud energiatõhususe tõstmisele ja vastavate toetusmeetmete kasutuselevõtule. Seadus sätestab, et riikliku energiatõhususe eesmärgi seadmisel võetakse aluseks energia lõpptarbimine, millele lisaks arvestatakse EL vastavat eesmärki. Link 1
Energiaga seotud maksustamineyesEestis on aktsiisimaksu määrad enamikule kütustele ja elektrienergiale suhteliselt kõrged. 2015. aastal laekus energiaga seotud aktsiisist riigieelarvesse 432,0 mln eurot.Uuringute kohaselt moodustab perioodil 2014–2020 hinnanguline lõppenergia sääst energiakasutusega seotud maksustamisest 4,8 TWh (0.41 Mtoe). Link
Source: MURE

Buildings

2015. aastal moodustas eluruumide kütmine 61,6%, kuuma tarbevee valmistamine 20,5%, toidu valmistamine 11,7% ja elektriseadmete kasutamine 6,2% kogu elamumajanduses tarbitud energiast. Kuigi elektriseadmete poolt tarbitud energia suurenes vaadeldud ajaperioodil ligikaudu 15% ja toiduvalmistamiseks tarbitud energia 0,4% võrra, vähenes samal ajal kuuma vee valmistamiseks tarbitud energia ligikaudu 11,4%. Kokku vähenes, tänu erinevate energiasäästumeetmete kasutuselevõtuga, elamumajanduse energia tarbimine aastatel 2000-2015 ligikaudu 8%. Eluruumide kütmise energiavajadus vähenes aga 18,7 toe/m2 2000. aastal 14,4 toe/m2 2015. aastal.

Figure 3: Energy consumption of space heating per m2

Source: ODYSSEE

Figure 4: Energy consumption by end-use per dwelling

Source: ODYSSEE

2015. aastal oli elamumajanduse energiatarbimine ligikaudu 0,071 miljoni toe võrra väiksem kui 2000. aastal. Kõige rohkem aitasid energia tarbimist vähendada elamutes rakendatud energiasäästu meetmed (energiasääst kokku umbes 0,215 miljonit toe-d) ja lisaks veel mõned muud tegurid (energiasääst ligikaudu 0,021 miljonit toe-d). Samas aga muud tegurid (kliima, rohkem eluruume, elustiili muutused, rohkem elektriseadmeid, suuremad kodud, jne) on aga kahjuks suurendanud elamumajanduse energiatarbimist.

Figure 5: Main drivers of the energy consumption variation in households

Source: ODYSSEE

Teenindussektori energiatarve töötaja kohta on alates 2004. aastast (va väikesed tõusud 2004 ja 2014) olnud üsna stabiilne. 2015. aastal aga on energiatarbimine töötaja kohta veidi vähenenud. Töötajate arv on samas igal aastal suurenenud. Elektritarbimine töötaja kohta on aga vaadeldud perioodil pidevalt suurenenud, ca 4% aastas, mis näitab büroohoonete ja muude avalike  hoonete (koolid, haiglad, jne) suuremat elektriseadmetega (sh konditsioneerid) varustatust.

Figure 6: Energy and electricity consumption per employee (normal climate)

Source: ODYSSEE

Pikka aega olid riiklikud hoonete energiatõhususe meetmed suunatud põhiliselt elamusektorile. Olukord muutus 2010. aastal kui nn rohelise investeerimisskeemi raames hakati rahastama ka avaliku sektori hoonete muutmist energiatõhusamaks, kasutades selleks KHG heitkoguse kvootide (AAU) müügist saadud vahendeid. Valitsuse tegevuskavades on rõhutatud, et avaliku sektori energiatarve nõuab teravdatud tähelepanu, kuivõrd avaliku sektori käitumine peab andma eeskuju ülejäänud sektoritele. Samal ajal on kavas jätkata elamute energiakasutuse tõhustamist, otsides võimalusi ka pereelamute olukorra parendamiseks. Kaugküttesüsteemidesse tehtavatele investeeringutele saab taotleda riigi toetust. Kõik omavalitsused, kes koostavad kohaliku energiamajanduse arengukava saavad samuti taotleda riigipoolset toetust. Kavas on vajadusel anda toetust ka lokaalsele küttele kui selle arendamine, alternatiivina kaugküttele, end majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt õigustab.

Table 2: Sample of policies and measures implemented in the building sector

MeasuresDescriptionExpected savings, impact evaluationMore information available
Toetus kortermajade energiatõhusaks renoveerimiseks Alates 2003. aastast on riik toetanud enne 1990. aastat ehitatud kortermajade rekonstrueerimist Perioodil 2010-2014 hinnati kortermajade renoveerimisel keskmiseks energiasäästuks 43,9%Link1
Avaliku sektori hoonete renoveerimise projektProjekt viidi ellu aastatel 2010 kuni 2013 avaliku sektori 543 hoones.Iga-aastane hinnanguline energiasääst moodustab 17,5% (59 GWh = 5,1 ktoe).Link1
Source: MURE

Transport

Maanteetransport  moodustas  2015. aastal 93,6% kogu transpordisektori energiatarbimisest. Võrreldes 2000. aastaga on maanteetranspordi osatähtsus kogu transpordisektoris kasvanud umbes 5%. Raudteetranspordi osakaal on vähenenud 7,8% -lt 2000. aastal 2,4% -ni 2015. aastal. Õhutranspordi osakaal on suurenenud 0,7% ja veetranspordi osakaal ei muutunud (alla1%).

Figure 7: Split of the transport energy consumption by mode

Source: ODYSSEE

Bussiettevõtete reisijateveo maht vähenes 2015. aastal 20% ja raudteetranspordi ettevõtete sõitjakäive võrreldes 2000. aastaga 7%. Reisijateveo maht eraautoga moodustas 11,4 miljardit sõitjakilomeetrit, mis on ligikaudu 71% suurem kui 2000. aastal . See suurenemine on peamiselt tingitud autode arvu suurenemisest.

Figure 8: Share of transport in passenger traffic

Source: ODYSSEE

Kaubavedu raudteedel on drastiliselt vähenenud – 8,1 miljonilt tkm-lt 2000. aastal  3,1 miljoni tkm-ni 2015. aastal. Eesti maanteetranspordiettevõtete poolt veetud kaubakogused on aga samal perioodil peaaegu kahekordistunud – 6,3 miljonilt tkm 2015. aastal  3,9 miljoni tkm 2000. aastal. Maanteetranspordi suur osakaal kogu kaubaveos on suundumus, mis läheb vastuollu poliitikakujundajate ootustega. Kaubavedu rannikul ja siseveekogudel  ei ole Eestis märkimisväärne.

Figure 9: Share of modes in freight traffic

Source: ODYSSEE

Võrreldes 2000. aastaga on Eesti transpordisektori energiatarbimine suurenenud 2015. aastal ligikaudu 42%. See suundumus tuleneb asjaolust, et reisijateveo suurenemise mõju (reisijatevedu sõiduautodega on võrreldes 2000. aastaga peaaegu kahekordistunud, suurenemine peaaegu 0,143 miljoni toe võrra) ja muud struktuurimuutused (kaubavedu teedel kasvas ligikaudu 0,155 Mtoe võrra) ületasid energiasäästu (- 0,148 miljon toe).

Figure 10: Main drivers of the energy consumption variation in transport

Source: ODYSSEE

Praeguse ajani mõjutatakse energiakasutust transpordis põhiliselt kütuste aktsiisimaksude abil. Aktsiismäärasid on viimase 15 aasta jooksul tõstetud kümnel korral. Valitsus on otsustanud soodustada väiksema keskkonnamõjuga ja madalama energiakuluga autode kasutuselevõttu. Seni rahastati energiatõhususe projekte energiasektoris põhiliselt nn rohelise investeerimisskeemi raames. Edaspidi kavatsetakse transpordi energiakasutust ohjata läbi kolme tegutsemissuuna: • transpordivajaduse vähendamine, sh kaubavedude efektiivsemaks ning keskkonnasäästlikumaks muutmine ja sundliikumist vähendavad planeeringud, • ühistranspordi kasutuse suurendamine ja • sõidukite ökonoomsuse suurendamine.

Table 3: Policies and measures into force in the transport sector

MeasuresDescriptionExpected savings, impact evaluationMore information available
Elektriautode pilootprojektEesti elektromobiilsuse projekt ELMO käivitati Eesti Valitsuse ja Mitsubishi Corporationi koostöös energiatõhusate ja keskkonnasäästlike elektri- ja hübriidautode kasutusele võtmise toetamiseks. Programmi viisid ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja SA KredEx.Perioodil 2011 – 2014 anti toetust 10,5 mln € ja ehitati 167 kiirlaadimispunkti üle Eesti. Link1
Tasuta ühistransport TallinnasAlates aastast 2013 on Tallinna linnas kõigi ühistranspordiliikide kasutamine linna kodanikele tasuta Eelhinnangute kohaselt võib CO2 heide väheneda u 45 tuh t/a. Uuringute kohaselt on busside kasutamise sagedus tõusnud 21% ja autode kasutamine südalinnas vähenenud 15%Link1
Source: MURE

Industry

Tööstussektori energiatarbimine on aastatel 2000-2015 märkimisväärselt vähenenud, ligikaudu 4% võrra aastas. Ligikaudu kolmandiku tööstussektori energiatarbest tarbivad energiamahukad tööstusharud – mittemetalsete mineraalide tööstus ja paberitööstus. Ülejäänud energiamahukate tööstusharude (keemiatööstus, värvilised metallid ja teras) osatähtsus Eesti töötlevas tööstuses on väike. Eesti jaoks olulisemad tööstusharud (metsa- ja toiduainete tööstus) on muude harude all.

Figure 11: Final energy consumption by branch

Source: ODYSSEE

Eestis on kõige energiamahukamad tööstusharud tsemendi- ja paberitööstus. Tsemendiühiku tootmiseks vajaliku energia tarbimine vähenes ligikaudu 3% aastas ja terasel ca 2% aastas. Samal ajal suurenes paberiühiku tootmiseks vajalik  energiatarbimine ligikaudu1% võrra aastas. Raua ja terase osakaal kogu töötleva tööstuse energiatarbes on marginaalne.

Figure 12: Unit consumption of energy‐intensive products (toe/t)

Source: ODYSSEE

Alates 2000. aastast rakendatud energiasäästu meetmed (-0.464 miljonit toe-d) ja mõningad struktuurimuutused (-0.155 miljonit toe-d) on kaasa toonud tööstuse energiatarbimise vähenemise kokku ligikaudu 0.05 miljonit toe-d. Ka mõningaid teised energiasäästu vähendavad tegurid. Eelkõige suurenes tootmistegevus töötleva tööstuse, eriti puidu- ja toiduainetööstuses (+0,507 miljonit toe-d). Energiasääst on samuti oodatust palju madalam, kuna 2009. aastal alanud majanduskriisi tõttu on uuenduste tase olnud madalam.

Figure 13: Main drivers of the energy consumption variation in industry

Source: ODYSSEE

Tööstuses on täna hinnanguliselt 30%-line soojuse ja 10%-line elektri kokkuhoiu potentsiaal, mille saavutamine eeldab nii tehnoloogia uuendamist kui teadlikkuse kasvu, mis peaksid soodustama innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu. Kliimapoliitika kontekstis on oluline keskenduda KHG kauplemissüsteemi väliste sektorite energia- ja ressursisäästu edendamisele. Seetõttu on käivitatud tööstusettevõtetele suunatud energia- ja ressursitõhususe meede, mis on mõeldud ressursi- ja energiasäästuvõimalustest teavitamiseks ning süsteemse ressursikasutuse analüüsi ja vastavate investeeringute soodustamiseks. Investeeringute eesmärk on vähendada ühe toodangu ühiku kohta kuluva ressursi kogust ja suurendada Eesti ressursitootlikkust.

Table 4: Policies and measures into force in industry

MeasuresDescriptionExpected savings, impact evaluationMore information available
Toetus energia- ja ressursijuhtimise alaste koolituste läbiviimiseksProjekti kogueelarve 0,8 mln €, sh toetuse suurus 0,4 mln €. Toetuse maksimaalne osakaal kuni 50% abikõlblikest kuludest. Keskmise ulatusega mõjuLink
Toetus energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmiseksProjekti kogueelarve 79,8 mln €. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblikest kuludest. Teadlikkuskampaaniaid korraldatakse kuni aastani 2020.Meede on üleriiklik.Link
Toetus energia- ja ressursiauditite läbiviimiseksProjekti kogueelarve on 3,0 mln €, millest toetus kuni 1,5 mln €. Toetuse maksimaalne osakaal kuni 50% abikõlblikest kuludest. Kavas on toetada u 300 ettevõtet.Kodumaise materjali ressursitootlikkuse eesmärgiks Eestis aastaks 2020 on 0,38 (vrdl 0,34 €/kg aastal 2012). Link
Source: MURE